Recommend only for those who are curious about the “joys and quality” of a typical Soviet-era service. It is either just slightly unfriendly or really rude. Apparentely the rudest barista is the owner, which explains a lot. When a person shouts to the client just for a friendly reminder to get finally his coffee (after a meal), I can only imagine the “positive vibes” he sends to his employees. The food is all right, though (although it also seems to depend on the mood of somebody. For instance, a pancake size and filling can vary two times. Be aware of demanding reminders to pay only in cash (as an owner a small company, I can somehow understand it…, however, I wouldn’t express it publicly. When I described my experience, my colleagues laughed at me and said that they’ve been avoiding this place for years now, exactly for the same reasons.
Kokkuvõte eesti keeles: teenindus on kas keskmine või halb ning meenutab nõuka-aega. Oma kogemust tuttavatega jagades, selgus, et samadel põhjustel ei käi nad seal juba ammu. Iroonilisel kombel selgus, et kõige kurjem ettekandja on hoopis koha omanik (mis seletab ka selle, miks ülejäänud töötajad käivad ringi mossis näoga). Toidud on iseenesest normaalsed, kuid portsude ja lisandite suurused võivad sõltuvalt päevast (kokast? omaniku kohalolust?) erineda kahekordselt. Letiesine on täis sildikesi, mis survestavad sularahas maksma, mis viib paratamatult mõtted ühte suunda ega mõju hästi. Sealjuures olen siiski maksnud ka sulas, kuid sõbralikkuse aste pole muutunud. Samas ei saa välistada, et kui käia seal 2x elus, ei võiks vabalt jopata teenindaja peale, kes on sõbralik.